mille tulemusel tekib lämmastiku kadu mullas, on mikrobioloogilised protsessid ehk denitrifikatsioon. Siis kasutavad bakterid molekulaarse lämmastiku asemel nitraatide hapniku ja lämmastik redutseeritakse kuni molekulaarse vormini välja. Peamisteks denitrifikaatideks on pseudomona spp liigid. Aga ka nt batcillius spp liigid. Denitrifikaatorid on fakultatiivsed anaeroobid ja nitraate kasutavad nad põhiliselt O2 puudumisel. Seega denitr-d kasvavad aeroobselt ilma nitraatideta või anaeroobselt nende olemasolul. Õhu lämmastiku sidumine Looduses on mikroorganisme, mis võivad omastada molekulaarset lämmastikku ja sünteesida sellest oma rakus vajalikud lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid. Nad esinevad keskkonnas, kas vabalt või sümbioosis kõrgemate organismidega nt taimedega. Mullas vabalt esinevate õhu lämmastikku siduvate bakterite hulka kuuluvad nt clostridium´i spp liigid
mille tulemusel tekib lämmastiku kadu mullas, on mikrobioloogilised protsessid ehk denitrifikatsioon. Siis kasutavad bakterid molekulaarse lämmastiku asemel nitraatide hapniku ja lämmastik redutseeritakse kuni molekulaarse vormini välja. Peamisteks denitrifikaatideks on pseudomona spp liigid. Aga ka nt batcillius spp liigid. Denitrifikaatorid on fakultatiivsed anaeroobid ja nitraate kasutavad nad põhiliselt O2 puudumisel. Seega denitr-d kasvavad aeroobselt ilma nitraatideta või anaeroobselt nende olemasolul. Õhu lämmastiku sidumine Looduses on mikroorganisme, mis võivad omastada molekulaarset lämmastikku ja sünteesida sellest oma rakus vajalikud lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid. Nad esinevad keskkonnas, kas vabalt või sümbioosis kõrgemate organismidega nt taimedega. Mullas vabalt esinevate õhu lämmastikku siduvate bakterite hulka kuuluvad nt clostridium´i spp liigid
annaabi.ee 
