Allikaõpetus
hõbedast, suure maardla järgi Põhja-Böömimaal said nad nimeks Joachimstaler e. taaler
(dollar), jäi maailma tähtsaimaks kaubandusmündiks 19. sajandini. 16. saj. teiset poolest
lisandub Atlandi ookeani tagne hõbe.
16. saj tuli mündimetallina käibesse ka vask (Hisp, Madalmaad, pidevalt Rootsi kuningas
Gustav II Adolf 1624). 1644 plaatmündid - 10 taalrit = 19,7 kg. 1660. aastail tekkis
Euroopa esimene paberraha.
Venemaal 14. sajandil tatari eeskujul dengad (hõbe)
16. saj kp-st: 1 rbl = 100 Novgorodi dengat = 200 Moskva dengat. Rahal oli piigiga
ratsanik, kopikas
Liivimaa
Juba muinasajal üksjagu võõrast raha (Eurooppa, Araabia). Liivima linnadel pole kunagi
mündiõigust olnud, kuid nad on kasutanud isandate antud müntimisvabadust. Mündiõigus
oli riigivürstidel, st: Riia piiskop Albert 1207, Tartu piiskop Hermann 1225, Saare-Lääne
piiskop alates 1279, Liivi ordumeister kasutas ilmselt kõrgmeistrile kuulunud
mündiõigust, Taani kuningas
annaabi.ee 
