Pulbermetallurgia üheks eeliseks peetakse detailide tootmist, mis ei vaja täiendavat mehaanilist töötlemist, kuid on ka eraneid. Enamasti töödeldakse detaile kuju muutmiseks või täpsuse tõstmiseks, pinna korrosioonikindluse tõstmiseks või mehaaniliste omaduste tõstmiseks. Järgnevalt kirjeldan kolme praktikumis valitud pulbersegu. 1. Alumiinium (Al) 0.05-0.2mm läbimõõt, julgen väita et pulber on saadud elektrolüüsi teel, kuna osakesed olid dendriitse kujuga ning neist oleks mõistlik toota liuglaagreid. 2. Roostevabateras (X10CrNi18-15) läbimõõduks 0,10-0,15 mm, arvatavasti on saadud karbonüüli pihustamise teel, kuna pulbri osakesd olid korrapärased ja ümarad. Enamjaolt toodetakse masina osasid, ehitusdetaile, oma hea vormitavuse poolest, kerguse poolest, 3. Feriit (Fe) läbimõõduks 1.0 mm saadud pihustamise teel, kuna tegemist oli korrapäratute kerajate osakestega
kiires jahutamises üleküllastunud tardlahuse saamiseks. Vanandamine on karastamisele järgnev protsess, mis seisneb toatemperatuuril hoidmist mõned ööpäevad (loomulik vanandamine) võikõrgendatud temperatuuril hoidmine kuni 1 ööpäev (kunstlik vanandamine). Lõõmutamine . Rakendatakse homogeniseerivat või rekristalliseerivat lõõmutust. Valandite homogeniseerivat lõõmutamist kasutatakse peamiselt dendriitse likvatsiooni kõrvaldamiseks. Lõõmutatakse temperatuuril450... 520 C kestusega 4...40 tundi, jahutatakse koos ahjuga. Rekristalliseeriv lõõmutamine viiakse läbi sõltuvalt sulami koostisest 350...500 C, kestusega 0,5...2 tundi Karastamise ja vanandamise efekt kaob, kui viia lõõmutamine temperatuuril350...450 C 10. Alumiiniumsulamite tähistus. Alumiiniumi ja alumiiniumisulamite margitähistus põhineb Saksa DIN tähistussüsteemil,
Lihasrakk indutseerib kasvukoonuse muutumise pre-sünaptiliseks terminaaliks, Närv indutseerib lihasrakus post-sünaptilised struktuurid. Agriin: suur proteoglükaan, sekreteeritud motoneuronite kasvukoonustest. Signaliseeriv türosiinkinaasne retseptor MuSK. Osaleb atsetüülkoliini retseptorite koondumisel moodustuva sünapsi alale. Ajus: ergastavad neuronid teAevad sünapseid peamiselt dendriitide spine-struktuuridega, inhibeerivad neuronid – dendriitide tüvedega. Akso-dendriitse sünaptogeneesi mudel Dendriidi filopoodid kontakteeruvad aksoniga, aksoni harud dendriidiga, kas spetsialiseerunud kohaga või mitte. Kohalik valgusüntees dendriidis – oluline. Sünapsid tekivad ja kaovad ka täiskasvanud neuronitel. Sünapsid tekivad ja kaovad ka täiskasvanud neuronitel.Neuronite diferentseerumine: neutraalsed geenid või valgud: ioonkanalid, neurotransmitterite sünteesiensüümid ja retseptorid, sünaptilised valgud, neuronaalsed
annaabi.ee 
