Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
Ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni
surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude
samaaegse kokkutõmbe).
Närvikude. Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi
kanda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude (neuronite) iseloomulik
pikkade jätketega kuju. Neuronid koosnevad rakukehast ja kahesugustest jätketest:
lühemad, mitmeharulised dendriitid (võtavad signaale vastu retseptoritelt või teistel
närvirakkudelt), pikemad jätked neuriidid/taksonid (juhivad närviimpulsid edasi
teistesse rakkudesse). Närviimpulss on elektrokeemiline ahelreaktsioon. Tajutava
signaali tugevus sõltub ajaühikus genereeritavate impulsside hulgast ja reageerivate
närvirakkude arvust. Tugev ärritus põhjustab suurema arvu närviimpulsside
genereerimist