Jaapani hariduse areng
Seni
oli tunnustatud ametlikult vaid keiserlikke kõrgkoole, pärast Esimest maailmasõda aga ka
kolledzeid ja erakõrgkoole. Loodi ka nn ettevalmistavaid koole, mis olid vaheastmeks enne
ülikooli.
Hariduselus tulid uued mõttevoolud, nt liberalism, anarhism.
Uued pedagoogilised suunad, rajati õpetajate ametiühinguid, kasvas üliõpilasliikumine ja selle
mõju. Jaapani valitsus püüdis võidelda pahempoolsete dendentside vastu ja säilitada Jaapani
rahvuslik ideoloogia. 1930ndatel hakkasid Jaapani hariduselus rohkem domineerima
ultranatsionalistlikud ja militaristlikud dendentsid. Elemaantaarkoolide lõpetanuitele tehti
1939 kohustuslikuks täiendav kutse- ja militaarharidus. Rida muutusi sõja aastatel, kus
hariduselu kohandati vastavalt sõjale (nt viidi koolidesse sisse sõjaline õpetus), propageeriti
ka astumist sõja-, mere- ja lennukoolidesse, ilmusid teatavat sorti õpikud.