Emil Durkheim
vahel, esimese uurimisele keskenduks sotsioloogia.
Durkheimi järgi on analüüsi aluseks ühiskondade uuritavad jooned:
- faktid, mis on seotud ühiskonna populatsiooni suuruse ja üldise tiheduse ning
sotsiaalse ja institutsionaalse struktuuri keerukusega;
- faktid, mis on seotud indiviidide asustustihedusega ja läbikäimise
intensiivsuse ning iseloomuga.
Neid fakte iseloomustas ta terminiga dünaamiline tihedus (dynamic dencity) ja
kogumite kontsentratsiooni (concentration of aggregates) määr e populatsiooni suurus
ja tingimused, milledes indiviidide grupid majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitilised
ühiskonnas tegutsevad. Dünaamiline tihedus pidi näitama sotsiaalse elu intensiivsuse
määra ja individuaalset mõtte ning tegutsemise künnist (treshold of individual thought
and action) ühiskonnas.
Sotsiaalse miljöö kontseptsioon aitas luua põhjuslikke seoseid eri tüüpi sotsiaalsete
annaabi.ee 
