Küüditamine
8
Ajalooline taust kahe suurema küüditamise vahepeal
. juunil 1941 algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Paljud eestlased lootsid , et Saksa vägede abil õnnestub Punaarmee maalt välja tõrjuda ning Eesti iseseisvus
taastada. Kui algul oli sakslasi Eestis vastu võetud kui vabastajaid , siis peagi sai selgeks, et maa oli vaid okupante vahetanud.
Natsliku Saksamaa lähim eesmärk oli eelkõige sõja võitmine. Suuremate küüditamiste , immigratsiooni ja denatsionaliseerimisega pidi alustatama alles pärast sõjalist
võitu. Sakslaste jaoks oli Balti territoorium eelkõige okupeeritud ala, mille rikkusi võis maksimaalselt ära kasutada sõjategevuse huvides.
Jätkusid 1941. a. Suvel alanud kohtuvälised repressioonid. SD eriüksused hävitasid kõigepealt tuhatkond Eestisse jäänud juuti. Eestlastest hukkus repressioonide käigus
4000- 5000 inimest. Eesti territooriumile rajati koonduslaagreid, kus hävitati Euroopast Eestisse toodud juute.
annaabi.ee 
