Keskaja majandusajalugu
Keskaja majandust on nim naturaalmajanduseks ühest küljest toodeti kõik kodus,
importi polnud palju vaja. Teisalt oli laialdaselt käibel raha. Keskajal polnud münt
väärtuse hind vaid väärtus ise. Mündi hind oli nii suur, kui temas oli väärismetalli. Võis
maksta ka ehtetükkidega jms. Raha ei loetud vaid kaaluti. Varakeskajal merovingide ajal
olid kasutusel kuldmündid solidused, mille germaani vaste on silling. Karolingide ajal
tulid kasutusele hõbemündid denariused ehk fennid või pennid.
Väärismetalli oli vaja selleks, et tasuda idamaalastele, kuna läänes polnud nii palju
väärtuslikku, mida nad tahtnuks. Kuldmündid polnud aga sobilikud igapäevaseks
kauplemiseks need olid liialt väärtuslikud. Samuti kulus palju kulda ehete jaoks. Karl
Suur viis läbi rahareformi, mille loodud uus süsteem koosnes kolmest ühikust: nael
(libra - £) 20 gillingit (sillingit) 12 denaari (penni). Sealjuures valmistati ainult
annaabi.ee 
