EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
moodustavad järgmise kümnendi lavakirjanduse tuumiku, esindab stalinistlikust
sotsialistliku realsmi paradigmast eemaldumise variante.
Elusarnasuse printsiip realism taaassünnib. Tagasipöördumine olmerealismi
juurde (Liives).
Juhan Smuul (1965. a Polkovniku lesk, Kihnu Jõnn).
Egon Rannet (Eesti kirjanduse jubedaim kirjanikuna. Kaval ja osav, tajub, mida
antud ajal saab kirjutada).
Ardi Liives (realistliku koodi tulek on hästi demostreeritav. Menukas
näidenditega).
Boris Kabur (menukas lastenäidend ,,Rops" (1964).Tehniline revoultsioon ja
ulme teemad tungivad kirjandusse. Mängitakse läbi eetilisi teemasid.
2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665.
Luulekeskne aeg (1960ndad). Teist nii luulerohket polegi olnud. Suurte tiraazide
fenomen.
1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) kas
Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte