Iluuisutamine
kerkis kogu maailmas. Londoni uisuklubi asutati 1842, esimene ookeanitagune
uisukulbi avas uksed New Yorgis 1860. Samal aastakümnel tegid ameeriklased
pisut revolutsiooni, lisades tantsulised liikumised. 24 aastat hiljem asutati
Rahvusvaheline Uisuliit( International Skating Union, ISU). Esimesed
maailmameistrivõistlused meestele peeti 1896 ja naistele 1906. Iluuisutamisest
sai olümpiaala 1908. a Londonis, oma praeguse näo omandas 1950-ndatel. Ala
menukusele on kaasa aidanud võistluste demostratsioonesinemiste
teleülekanded, suur vaatajaskond on kasvatanud iluuisutamissõprade arvu kogu
maailmas.
Võistluskorraldus
Klassikalised alad on üksiksõit, paarissõit ja jäätants. Sooloesinemised
koosnevad kahest osast: lühike ehks tehniline kava ning pikk ehk vabakava.
Lühikava kestab 2 minutit ja 50 sekundit ja peab sisaldama 8 nõutud tehnilist
elementi koos neid siduva liikumisega. Uisutajad ise valivad saatemuusika.
Vabakava kestab naistel 4 minutit ja meestel 4.30