Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Siiski,
Johannes ei anna meile mingit alust taoliseks diagnoosiks. Tema apokalüptilised nägemused
pole selleks piisavalt segased, need on liiga järjepidevad; pole piisavalt subjektiivsed ega
pahatahtlikud." (JUNG 2002:113)
Jung leiab, et tegemist on autentsete ning arhetüüpseid motiive sisaldavate nägemustega, mille
allikaks on kollektiivne alateadvus.
Milleks kogu see näide? Näite asjakohasus seisneb Hea ja Kurja vältimatu ning dünaamilise
tasakaalu demonstreerimises Jungi teoorias. Head ja Kuja on mõlemat vaja; kumbagi ei saa
kaotada, vaid tasakaalustada. Teadlik püüd viia ,,pendel" ühte äärmusse (nagu apostel Johannes
seda väidetavalt teinud), lõpeb ,,pendli" seda tugevama liikumisega vastandäärmusse. Sellist
maailmakäsitlust saab iseloomustada ainult järgmise terminiga: dualism. Selle all tuleb silmas
pidada mitte kitsamas mõttes iraani usundit, vaid igasugust maailma defineerimist kahe
vastandpooluse läbi.