Ta esitab ennast ja oma salapäraste kastide sisu Inglise riigitelegraafi peainsenerile sir William P r e e c e'ile, kes oli tolleaegne tuntud õpetlane, leidur ja ühtlasi riigimees. Sir Preece oli ka ise tegelnud mitmete aastate jooksul traadita telegraafi probleemiga, kuid et ta oma katsetustes läks Hertzist ja viimase järglastest ise teed, siis ei saavutanud ta reaalseid ning positiivseid tagajärgi. Sir Preece oli noore Marconi demonstratsioonidest ootamatult üllatatud ja need jätsid temasse sügavad muljed. Sellega oli ka Marconi asi Inglismaal otsustatud. 2. juunil 1896 esitab Marconi inglise patendiametile oma leiduse, mille üksikasjad aga hoitakse tervelt poolteise aasta jooksul saladuses. 25. sept. 1896 ilmub Marconi nimi esmakordselt avalikkuse ette ajakirja ,,Electrician" veergudel. Nimelt tuuakse seal ära teade, et noorel itaalia leiduril Marconil on korda läinud luua traadita telegraafiside 1/4 miili kaugusele
arutelu erinevates temaatilistes kontekstides (vastavalt Eesti olukorra kirjeldus versus tööpakkumise võimalikkus), kontrastselt erinevaid hinnanguid ja sotsiaalseid klassifikatsioone.) 4. Milliseid metafoore kasutatakse? Millised kultuurilised ja ideoloogilised faktorid mõjutavad metafooride valikut? Nt: Fairclough (1989: 120) toob Briti ühiskonna kontekstis näiteks haiguse metafoorid, mida avalikes diskursustes sageli pruugitakse streikidest, demonstratsioonidest jms kõnelemiseks nt nimetatakse noorte tänavarahutusi vähkkasvajaks, mis üha levib, ähvardades üliohtlikult ühiskonna tervist. Selle metafoori abil kaitstakse ideoloogiliselt ühiskonnas domineerivaid ehk eliidi huve, kuid omistatakse need huvid diskursiivselt ühiskonnale kui tervikule. Alternatiiviks oleks haiguse metafoori kasutamine mõne muu ühiskondliku nähtuse, nt sotsiaalse ebavõrdsuse kohta, mis streike ja rahutusi tegelikult põhjustab. B. Grammatika 5
annaabi.ee 
