EESTI SPORDI AJALUGU
Eesti polnud 1920. aastal veel ametlikult ROK-i liige, kuid läbirääkimised olümpiajuhtidega
kulgesid edukalt ning 21. aprillil sai Eesti ametliku kutse osaleda Antverpeni
spordipidustustel. Ühtlasi kohustati Eestit asutama sporditegevust juhtivat
keskorganisatsiooni. 14 Eesti sportlast võtsid ette reisi Tallinnast Helsingisse, kust jätkati
teekonda Belgiasse koos Soome koondisega.
Eesti lippu kandis avatseremonial Harald Tammer. Olümpiavõistlused algasid
demonstratsioonaladega - jäähoki ja iluuisutamisega - ja kulmineerusid 15.-31. augustil, mil
võisteldi peamistel aladel nagu ujumine, kergejõustik, maadlus, vehklemine, võimlemine,
tõstmine ja poks, kokku 152 alal.
Esimest korda lehvis Antverpeni staadionil ka viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp,
mille oli ROK-ile kinkinud Belgia Olümpiakomitee. Esimest korda kasutati ka
olümpiadeviisi „Citius, altius, fortius" ning Belgia veepallur ja vehkleja Victor Boin andis
annaabi.ee 
