Eesti uusima aja ajalugu
sakslasi). Sakslaste jaoks pidi vaieldamatult Läti poolele jääma Valga linn. Eestlasi
esindas Jaan Krink (?), kes on öelnud, et pm mõistis sakslasi, kuid Tlnast saadud
käsud ei lubanud raudteejoonest taganeda, ning apelleeris sellele, et tal puuduvad
volitused lepingule alla kirjutamiseks. Vahepeal jõudis Helsingisse uus missioonijuht
kindral Gough (Antant), kes asus väga selgelt saksa vastasele positsioonile.
Versaille rahulepingu tekst oli valmis saanud. Mitmel pool saksa sõdurid
demonsteerisid Antanti vastu, lubasid taasalustada sõda, et Antant purustada. Sellises
olukorras loomulikult Antanti riigid (sh SB) toetas kõiki neid, kes olid Sa vastu. 13.06
Võnnus Eestlased-sakslased taasläbirääkimistel. Selgus, et liitlased teotavad eestit.
52
Uued läbirääkimised pidid toimuma 20.06. Goltz kasutas seda aega uue pealetungi
ettevalmistamiseks