Haug
Ka on O. Loorits märganud
niisugust erinevust ja pidanud seda germaanimõjuliseks. Meil on haugi või
hiidkala patroneerivat vaimolendit nimetatud mitmeti: vetevaim, jõehaldjas,
järvehoidja, kalaisa, kalakuningas jne. Nappidest kirjeldustest või kontekstist
ilmneb, et neid kujutatakse üldjuhul antropomorfseina, harva zoomorfseina. I.
Paulson peab vetevaimude ja haldjate demoniseerumist maaviljeluskultuurile
omaseks nähtuseks ning rõhutab, et sellesse kultuuri kuulub samuti
näkikujutelm. Hiidhaug seevastu on pärit kalastajakultuurist ning rahvausundis
on nende kahe mõiste ühtesulamine välistatud: «Eriti huvitav ja tähendusrikas
on aga laialt levinenud uskumus, et näkk ei ilmu iialgi havina, ehkki tal muidu
võis olla selline pooleldi antropo, pooleldi teriomorfne kuju, milles leidus ka
sugemeid kaladest
annaabi.ee 
