Aafrika muusika
teda hiljem maailma kõige ohtlikumaks muusikuks.
Fela Kuti nimetas ise ennast kolonialismivastaseks panafrikanistiks, kuid ta oli ka
demagoogiline seksistlik fundamentalist. Tema roll väidetava traditsiooniliste aafrika
väärtuste taasavastajana andis talle ettekäände pidada naisi kättesaadavaks kaubaks ning
käituda macho'na. Kuigi ta oli feministi poeg, kuulutas ta intervjuudes ja laulutekstides
korduvalt, et "naised on madratsid". Ta abiellus massitseremooniaga 27 naisega. Ta
demoniseeris homoseksuaalsust ja pidas seda karistuseks varasema kurja elu eest.
1990ndate keskpaigast ei olnud Fela Kutist enam kuulda. Ta suri AIDS-i.
Fela Kuti andis välja üle 50 albumi, millest paljud saavutasid rahvusvahelise tunnustuse.
Tema muusika ja laulusõnad on ikka veel vaidlusalune teema.
Muusikalist vastupanu ka afrobeat'i traditsiooni kannavad edasi teiste seas tema poeg Femi
Kuti ja tema kunagine trummar Tony Allen, samuti New Yorgi bänd Antibalas Afrobeat
Orchestra.