Kriminaalpoliitika kordamine
rakendada karistusjärgset kinnipidamist, kui sellest üldse kui võimalikust kurjategijate kohtlemise viisist
rääkida, on suure tähendusega ja mitte pelgalt tehniline. Ei ole mõistlik riigile anda volitusi käituda mõnede
inimeste suhtes ebaõiglaselt. *17 Meede, mis võetakse algselt kasutusele ainult eriliselt äramärgitud inimeste
grupi (nt ohtlikud harjumuskurjategijad) suhtes, muutuks seeläbi legitiimseks ja võib hakata hiljem laienema
uutele inimrühmadele. Kui hakata demoniseerima inimesi mingi tunnuse alusel, tekib kohe oht, et see
protsess levib ka teistele inimgruppidele. Muuhulgas Saksamaalt pärineb hoiatav kogemus, kui karistus-
järgset kinnipidamist rakendati ka isikute suhtes, kes olid toime pannud suhteliselt ohutuid varavastaseid
kuritegusid.*18 Eesti seaduseelnõu seletuskirja vaadates lähevad mõtted paratamatult vägivaldsetelt kurja-
tegijatelt ka teistele (nt narkoärikatele, riigireeturitele, terroristidele), kelle tegevus ohustab ühiskonna