Kordamine ühiskonna kontrolltööks, heaoluühiskond
demokraatia levik on olnud 20.sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne
suundumus. Umbes 40% maailma rahvastikust elab täna demokraatlikes riikides.
Samas tuleb tõdeda, et viimasel kümnendil pole demokraatlikke riike maailmakaardile
lisandunud. Araabia maailmas on jätkuvalt ülekaalus monarhiad ja diktatuurid,
demokraatia pole suutnud end kindlustada kõikides NL järglasriikides, ebastabiilsus
püsib Ladina-Ameerikas. Uue demokratiseerumiselaine saabumise lähiajal teeb
küsitavaks vajalike eelduste puudumine regioonides, kus siiani valitseb diktatuur.
Kesk-Aasias, Sahara-Aafrikas ja Araabia maades on autoritaarsusel pikad
traditsioonid, reeglina neis riikides on elatustase madal ning sagedasti tuleb ette
etnilist ja religiooset vägivalda. Seega kujuneb lähimate aastakümnete tõenäoseks
põhitrendiks demokraatia kindlustumine, mitte aga levimine.