Nõukogude Eesti
omaksvõtmise vastu. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range
distsipliin, põhikiri, vandetõotus, relvade kogumine.
Demokraatlikud liikumised
1960.aastate teisest poolest asendasid demokraatlikud liikumised senist
põrandaalust noorsooliikumist. See oli aeg, mil NSV Liidus kujunes tagurluse
pealetungi tõttu teisitimõtlejate liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu.
Demokraatlikutes liikumistes osalesid ka muulased, kelle eesmärk oli NSV Liidu
demokratiseermine. Eesti iseseisvumine oli rahvusvaheline küsimus. 1972.aastal
koostasid teisitimõtlejad ÜRO-le memorandumi, milles nõuti Eesti iseseisvuse
taastamist, ÜRO liikmeks vastuvõtmist ja Nõukogude vägede väljaviimist. Lääneriigid
ei reageerinud sellele.
Avalik vastupanuliikumine
1978.aastal hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat, kuhu koondati kõik
tähtsamad avaldused, memorandumid, poliitilised kohtuprotsesside ülevaated jms
teated