inimeste õigusi, kõik inimesed on põhiseaduse ees võrdsed. Eesti on õigusriik. See tähendab seda, et inimese eraelu on puutumatu, võim on avalik ja samuti pole see ühe inimese käes. Õigusriigis jälgitaks, et kõik käiks seaduste järgi nagu peab. Mulle meeldib väga elada demokraatlikus riigis, kui täpsustada, ei suudaks ma oma elu ette kujutada mõnes diktatuurses riigis. Mulle meeldib, et võin alati arvamust avaldada ja rääkida, mis mulle meeldib ja mis mitte. Kuna demokraatses riigis on inimese eraelu puutumatu ei pea ma kunagi kartma, et riik juhiks seda, kuidas mina elan. Kuigi ma pole veel nii vana, et valida, meeldib mulle see mõte, et saan seda mõne aasta pärast teha. Siis saan ka mina panna oma panuse sellesse, et valitaks kõige parimad saadikud just ka minu õigusi ja huve kaitsma.
Äärmuslik mitmeparteisüsteem – põhierakondi on palju (üle 5, vahel üle 10). Maailmavaatelised erinevused on suured ja tihti ületamatud. 4) Eesti erakonnasüsteem ja selle kujunemine. Eesti erakonnasüsteemis on kõige olulisemaks lõheks rahvuslõhe. Erakondi eristab suhtumine siinsesse vene vähemusse ja lähiajalukku. Eesti on mõõdukas mitmeparteisüsteem. Erakondade vahel valitseb suhteline tasakaal. Kujunemine: Sõdadevahelises demokraatses eestis oli äärmuslik mitmeparteisüsteem, parlamendis oli tavaliselt esindatud üle 10 erakonna (ükski erakond ei saanud reeglina üle 15% häältest). Erakonnad taastekkisid 1990. aastate alguses. Erakonnasüsteem oli äärmuslik mitmeparteisüsteem – riigikogus (92—95) oli esindatud 7-9 erakonda. 1990 aastatel oli tavaline, et uusi erakondi loodi pidevalt juurde, muudeti nimesid, liituti ja lõheneti – erakonnasüsteem väga ebastabiilne.
annaabi.ee 
