Eesti riigi areng
põhiseaduslik akt oli ühtlasi kõrgematele riiklikkudele organitele tuleviku töökavaks. 28.
6
novembri aktiga põhjustatud muudatused senises õiguslikus korras sisaldusid selles, et
endised kõrgemad kogukondlikud organid – Maanõukogu ja Maavalitsus – varustati
riigiorganite võimuga. Paraku jäi lõplik riigivorm selle aktiga siiski kindlaks määramata ning
see ülesanne jäeti demokraatseil põhimõtteil koostatava valimisseaduse alusel kokku astuva
Asutava Kogu hoolde. Polnud veel selgunud, kas jäädakse täiesti iseseisvaks riigiks või
astutakse Suur-Vene ühendriiki autonoomse vabariigina.
Esialgselt 28.nov eelkonstitutsioon korraldas Eesti riiki parlamentliku vabariigi põhimõttel
ning sellekohaselt esimeseks kõrgemaks organiks oli Maanõukogu, kes seekordki tegutses
parlamendina, kelle kätte aga nüüd oli koondatud kogu võim riigis. Presidendi instituuti ei
annaabi.ee 
