Lev Trotski
lõpus puutus ta kokku marksistlike ideedega ning astus ka Venemaa
Sotsiaaldemokraatlikusse Tööparteisse. Ta taasasutas ka Lõuna-Vene
töölisühingu ning püüdis korraldada tööliste ja talupoegade ideoloogilist
valgustamist. Järgnesid vahistamised ning Trotski istus mitu korda vangis ja
asumisel. Temast sai üks hulljulgemaid vabamõtlejaid , idealiste ning
revolutsionääre. 1903. aastal lõhenes VSDTP kaheks tiivaks: Lenini juhitud
äärmuslikeks bolsevikeks ning mõõdukamateks ja demokraatlikumateks
mensevikeks. Trotski oli vahepeal jõudnud toetada mõningaid Lenini ideid, kuid
üldiselt olid need talle siiski vastumeelt, ent samas ei leidnud ta ka mensevike
mõtted eriti atraktiivsed olevat. Nii eraldus ta sisuliselt mõlemast vaenutsevast
parteirühmitusest ning püüdis hiljem korduvalt nende lepitaja olla. Aastail
1903 1905 elas Trotski Lääne-Euroopas ning tegeles paljude erinevate asjadega,
olles näiteks ka ajalehetoimetaja. Ilmsiks tulid tema suurepärased