Mina ja demokraatia
korda aastas klassikaaslastega heal meelel kohtume.
Kui rääkida aga õpilaste omavahelises suhtlusest, siis usun, et piisava sallivuse ja enesekontrollile
allutatud ego puhul, on üksteise võrdse kohtlemisega koolis kõik korras.
Demokraatia kodukohas või riigis või Euroopas...
Et ma pole veel valimisealine ja samas puuduvad mul ka väljakujunenud poliitilised seisukohad,
( arvan,et minu vanuses ei saagi neid olla), siis ei ole ma nende demokraatlikkusest ka mõelnud.
Aga praegu niiöelda kohustuslikus korras selle üle pead murdes, pole nende tasandite tegevus
minu arust seotud mitte enam inimestevahelisest suhtlusest alguse saavaga vaid erakondliku
poliitikaga. Kodukohas võibolla mingis mõttes saaks siiski veel rääkida ka mingite huvigruppide-
või üksikisikute omavaheliste kokkulepete tulemusel tehtud otsustest ja seejärel nende
täideviimisest, ent pigem olen seisukohal, et tavalisel tädi Maalil või onu Peedul ei ole sõnaõigust