ühiskondlike gruppide huve ning realiseerida nende eesmärke. Eliidi funktsiooniks on ühiskonna juhtimine ja kultuuri arendamine. Vaatleb ühiskondlikke suhteid peamiselt poliitiliste vahekordade aspektist, valitsemise ja allumise aspektist. Eliit on domineeriv ühiskondlik grupp, millel on häid võimalusi riigi ja poliitika mõjutamiseks. Erakondade üheks peamiseks eesmärgiks pole mitte demokraatia arendamine vaid tõelise ja väärika poliitilise eliidi kujundamine. Demokraatlik elitism Demokraatitat ei ole põhimõttes võimalik teostada. Selleks et ühiskonnas võiks valitseda vabadus ja toimiks progress, on paratamatult vaja eliiti. Rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajalikkust riigielus. Kuid see ei ole puhas demokraatia. Pluralistlik teooria Rajaneb liberaalse ideoloogia demokraatiakäsitlusele ja rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajadust riigielus. Suveräänsus kuulub rahvale ja jaguneb huvigruppide ning sotsiaalsete gruppide vahel
riigi ja ühiskonna vahel. Koondavad huve ühiskonnas. (06. november 2009) Erakonnaseadus §2: mis on erakond, kuid kas seadusega saab määratleda põhiseadusliku mõiste sisu? Lex superior derogat legi inferiori kõrgema õigusvõimega norm murrabmadalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). Erakond põhiseaduslikkus tähenduses: Riigikohus on öelnud otsuses RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05: ,,Erakond on demokraatitat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille eesmärgiks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning teostada avalikku võimu valimiste kaudu." Erakond on isikute vabatahtlik ühendus. Erakonna demokraatias mängib olulist rolli PS §48 lg 1 lause 2: ,,Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud." Erakonna demokraatia sisu on mitmeparteilisus erakondi ei tohi ära keelata ega riigistada