1949.aasta iseseisvuse kaotus
Olukord välismaailmas soodustas samuti Eesti iseseisvuse kaotust. Saksamaa rikkus
korduvalt Versailles' rahulepingut, ilma, et sellega oleks kaasnenud tõsiseid tagajärgi
Saksamaale endale. See omakorda andis Nõukogude Liidule julgust, et tungida Balti riikidesse.
Kuna Saksamaale tehti pidevalt järeleandmisi, ei kartnud ka Nõukogude Liidu juhid, et keegi
tuleks nende tegemisi kritiseerima. Kuna K. Päts kitsendas ebademokraatlikult rahva poliitilisi
õigusi, vähenes lääne demokraatike riikide lugupidamine Eesti Vabariigi ja selle valitsuse
vastu, mis viis selleni, et kui iseseisvus kaotati, ei olnud Eestil enam ühtki sõbralikku riiki lääne
semokraatlike riikide hulgas, kes oleksid vastu seisnud Eesti Vabariigi vägivaldsele
vallutamisele Nõukogude Liidu poolt.
1939.-nda aasta sündmused aitasid kaasa sellele, et Eesti kaotas iseseisvuse. 23.augustil
1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissaar V. Molotov ja Saksamaa
välisminister J
annaabi.ee 
