Parlamentalism
struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi
erakondlikust koostisest ja muutub seega alati pärast uue parlamendi kokkutulekut.
Formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees ja aseesimees) ming
komisjonid ; poliitiline struktuur jagab parlamendi fraktsioonideks, koalitsiooniks ja
opositsiooniks.
Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker. Spiikeri parteilise
aktiivsuse suhtes on eri demokraatiavormides üpris erinevad nõuded. Parlamendi esimees ei
võta osa komisjonide ega fraktsioonide tööst, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude
sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes, riigi presidendi pikaajalisel
eemalolekul , muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks riigipea kohusetäitjaks.
Komisjonid/kommiteed on parlamendi tähtsad tööorganid. Kas neid nimetatakse
komisjonideks või kommiteedeks, sel pole sisulist vahet, mõlemad täidavad ühelaadseid
annaabi.ee 
