keelavad ühel või teisel võimuinstitutsioonil teha teatud asju. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seadusega sätestatud korda. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. 6. Demokraatliku valitsemise põhivormid PRESIDENTALISM: President on nii riigipea kui ka valitsusjuht, kuid temagi võimu piiratakse. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on siin teiste demokraatiavormidega võrreldes suurim. Sellel iseseisvusel on omad plussid (valitsuskriise praktiliselt ei eksisteeri) ja ka miinused (vastastikune tegevuse pärssimine või koguni blokeerimine, parlamendi ja administratsiooni poliitika vastuolulisus). Kasutusel nt. USA-s ja mitmes Ladina-Ameerika riigis. POOLPRESIDENTALISM: President peab parlamenti rohkem arvestama. Eksisteerib eraldi peaministri ametikoht. President ei allu otseselt ühegi valitsemisinstitutsiooni kontrollile
valitsusjuhi ülesandeid, kuid võimu · Seadusandliku ja täidesaatva võimu piiratakse. vahel eksisteerib tugev vastastikune · President on tihedamalt seotud sõltuvus, nende konflikt võib viia täidesaatva võimuga võimukriisini. · Võimuharude autonoomia on siin teiste · Ministrid jäävad täieõiguslikeks demokraatiavormidega võrreldes parlamendiliikmeteks. suurim. Sellel iseseisvusel on omad · Riigipea on erapooletu iseseisev plussid (valitsuskriise praktiliselt ei võimuinstiutsioon, mis peab eksisteeri) ja ka miinused (vastastikune tasakaalustama parlamendi ja valitsuse tegevuse pärssimine või koguni suhteid. blokeerimine, parlamendi ja · Parlament moodustab valitsuse
annaabi.ee 
