Majanduspoliitika
meeldinud enamikule. Laiadele rahvamassidele meeldivad otsused võivad aga olla ühiskonnale
lausa hukatuslikud. Ka tänapäeval töötab demokraatiale vastu masside kehv haridustase,
äärmuslik natsionalism, religioosne fanatism jms.
Valitseb illusioon, et demokraatia jaluleseadmiseks piisab vabade valimiste korraldamisest. Mida
võitja võimuga teeb, on vähem tähtis.
Ühelt poolt on diktatuurid lämmatanud demokraatlikke liikumisi, kuid paraku saab ka
demokraatiavastaseid rahvaliikumisi ja nende võitu valimistel peatada ainult diktaatorlike
võtetega (Islami Vennaskond Egiptuses jne).
Demokraatia ei meeldi kaugeltki mitte kõigile. Kõigest kolmandik maailma riikidest on valinud
demokraatliku valitsemiskorra koos kõikide vajalike koostisosadega – vaba turumajandus, vaba
ajakirjandus jne. Mitmel pool võidavad rahva (valijate) poolehoiu hoopis autoritaarsed
valitsused, kes loobuvad demokraatlikest valitsemismeetoditest. Mitmetel valimistel paljudes