EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939
Venemaaga, et põhjatul idaturul kauplemisega suurt kasu lõigata. Nõukogude kommunistliku
reziimi olemus normaalseid suhteid ,,kodanliku" riigiga ei võimaldanud. Eesti orienteerus
tihedale koostööle ja integratsioonile Läänega, kelle abiga oli saavutatud iseseisvus ja keda
peeti edaspidigi noore riigi suveräänsuse tagajaks.
Eesti liberaalsele poliitilisele eliidile oli kõige vastuvõetavam liitlane Suurbritannia, kes oma
põliste demokraatialiste traditsioonidega oli juba varem saanud eestlastele ideaalse ühiskonna
korralduseeeskujuks. Eesti diplomaatia püüdis Suurbritannias äratada huvi Eesti vastu ja
taotles brittide kohalolekut Läänemerel.
Lääne suurriigid suhtusid Balti riikidesse vastavalt oma Vene- ja Saksa-poliitikale,
omistamata neile suurpoliitikas iseseisvat väärust. Antandi riikide strateegiline huvi Balti
piirkonna vastu tulenes nende Nõukogude-vastasest poliitikast. Kuigi Suurbritannia ja