2 septembril. Võitjas riikideks said Suurbritannia, NSVL ja USA. Peale Teise Maailmasõja lõppu ning Saksmaa ja Jaapni purustamist said NSVL ja USA suhete jahenemine hoogu veelgi juurde. Sellest arenes lõpuks sõda, kuid mitte relvastatud. Seda nimetati külmaks sõjaks ning see oli USA ja NSVL vastaseis poliitilises, majanduslikus ja ideoloogilises valdkonnas- kahes erinevas maailmavaates. Lääneriikide: suurbritannia, USA ja Prantsusmaa eesmärgiks oli demokraata taastamine sõjajärgses Euroopas, kuid NSVL soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Suund Saksamaa lõhenemisele oli võetud juba varasematel aastatel (Berliini blokaad). Mõlemad pooled (NSVL ja lääneriigid) olid alustanud oma okupatsioonitsoonides riiklike struktuuride väljakujundamist. 1949. a mais kuulutati läänetsoonides välja Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja võeti vastu põhiseadus. Saksamaa idaosas kuulutati oktoobris 1949.a
· 1922 marsi rooma · Alludes survele Mussolinile peaministri koht · Likvideeris demokraatliku riigikorra · 1925 piiramatu võim Stalinism Totalitaare ainupartei. Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine. Natsionaalsotsialism Kõigi sakslaste ühendamien ühte rahvusriiki. Rassism. Antikommunism. Demokraata vasru. Parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamine. Juhikultus. Militaristlik kord. Fasism Rahvusliku ühtsuse loomine. Juhikultus. Poliitika estetiseerimine. Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine. Poliitiliste sümbolite ohter tarvitamine.
5, Demokraatlik kriitika: Demokraatliku valitsemisviisi võimalikud ohud ja nõrkused: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Miks peaks enamus valitsema vähemuse üle, kui rahva enamus võib heaks kiita ka suurima ülekohtu ning ühiskondlik eliit läbi aegade moodustanud vähemuse. Võrdsus ja õiglus: Kõik inimesed pole võrdsed. Eelistatakse ühtesid teisele. Õiglus ei nõu, et me kõik oleksime ühesugused, sest nii eitaksime igeühe õigust olla teisest erinev. Defektne demokraata ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud · Ebaõiglane valimissüsteem · Juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne · Ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või kontrolli riigivõimu üle · Võimude lahususe printsiibi rakendamine on ebajärjekindel
annaabi.ee 
