Demokraatia liigid
“hierarhia”.
Demokraatia vastab küsimusele, kes peab valitsema, nimelt “poliitiliselt võrdsete kodanike enamus
kas isiklikult või (enamuse) valitud esindajate kaudu”. Sellest tulenevalt on demokraatial kaks
põhiprintsiipi: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Neid ei tohi segi ajada demofiilia või palja
egalitarismiga. Rikas parlarentarismi põlgav aristokraatlik monarhist võib väga vabalt olla demofiil
(ehk kiindunud lihtrahvasse), mitte aga demokraat.
Liberalism ei vasta seevastu mitte küsimusele kes, vaid kuidas peab valitsema. Tema printsiip on, et
kes ka ei valitseks, üksikkodanik peab saama nautida suurimat, aga ka alati üldisele heaolule
kasulikku vabadust. “Nii palju vabadust kui võimalik, nii palju sundi kui hädavajalik.” Liberalismi
põhiprintsiip on järelikult vabadus.
Tänapäeval kohtame läänemaailmas enamasti demokraatia ühendust liberalismiga. See eksitab