Punaarmee purustas 1944. aasta alguses Leningradi piiranud Saksa armeegrupi Nord ja Eesti jäi seetõttu põhimõtteliselt kaitseta. Sakslastel õnnestus mobiliseerida üle 40 000 Eesti mehe, kellele lisandus 11 000 varem Saksa armees sõdinud eestlast. Ida-Virumaal Sinimägedes toimusid 1944.aasta suvel verised lahingud Punaarmeedega. Sakslaste olukord halvenes kiiresti kogu Idarindel ja 1944. aasta septembris otsustasid nad Eesti maha jätta. Paljud Saksa armees sõdinud eestlased demobiliseerusid. Võimalus sõdimiseks oli võidelda ka Soome armees. Päris paljud noormehed hakkasid salaja Soome minema juba NSVL-i ja Soome vahel puhkenud talvesõja ajal 1939-1940 aastatel. Kõige rohkem lahkus eestlasi 1942. aastal, kui NSVL-i ja Soome vahel oli puhkenud nn jätkusõda 1941 – 1944 aastatel. Soome mindi väga erinevatel põhjustel. Osad inimesed tahtsid aidata soomlasi, teised põgenesid lihtsalt Saksa mobilisatsiooni eest ja kolmandad olid valmis võitlema iseseisva Eesti eest
diviis. 1944. aasta alguses purustas Punaarmee Leningradi piiranud Saksa armeegrupi „Nord” ja Eesti jäi peaaegu kaitseta. Sakslastel õnnestus mobiliseerida üle 40 000 eesti mehe, kellele lisandus 11 000 varem Saksa armees sõdinud eestlast. 1944. aasta suvel toimusid Ida-Virumaal Sinimägedes verised lahingud Punaarmeega. Sakslaste olukord halvenes kiiresti kogu Idarindel ja 1944. aasta septembris otsustasid nad Eesti maha jätta. Paljud Saksa armees sõdinud eestlased demobiliseerusid. Kolmas võimalus sõdimiseks oli võitlemine Soome armees. Milliste riikide relvajõududes eestlased sõdisid? | 2. Miks läksid eestlased: | a) Punaarmeesse | b) Saksa armeesse | c) metsavendadeks? | 3. Miks osa eestlasi põgenes Läände? | 4. Kujutle, et oled eakas härra, sõjast on möödunud 50 aastat, olid II MS ajal metsavend, sattusid pärast sõda vangi ja vabanedes rajasid pere, elasid vaikselt. | Sinuga on ootamatult ühendust võtnud
annaabi.ee 
