Benito Mussolini ja fašism
Suurt osa maast valitsesid bandiidid ja
maffia.
20. sajandi alguses üritas peaminister Giovanni Giolitti läbi viia põhjalikke reforme, kuid
need kukkusid läbi. Kaasa ei aidanud ka osavõtt I maailmasõjast erinevused suhtumises
sõjaküsimustesse ajas valitsevad rühmitused veelgi suuremasse tülli.
Riigi majandus oli krahhi äärel seda nõrgestasid hiiglaslik eelarvedefitsiit, tööstuse ja
kaubanduse ebastabiilsus. Pärast sõda kasvas tööpuudus tänu demobiliseeritutele järsult 2
miljonini ning inflatsiooni tõttu oli 1919. aastaks elu võrreldes sõjaeelsete aastatega
kasvanud neli korda.
Suure osa elanikkonna vaesumine muutis rahva sõjakaks ja kuigi valitus üritas ühendad
jõude rahvusliku heaolu nimel, ei tulnud sellest midagi välja. Selleks oleks pidanud kaks
suuremat parteid, sotsialistid ja Rahvuspartei looma koalitsiooni, aga nende vahelisi suure
lõhe ületamine oli võimatu. See sundis valitsusi tegema koostööd juba pead tõstvate
fasistidega
annaabi.ee 
