sõjakomissariaatides arvel juba 8743. kistuseks selle edenemisel. Tema tagurlikkus Ülejärgmiseks suveks oli Eestisse jõudnud 29 ilmnes paljudes valdkondades majandusest 451 demobiliseeritut, kellest 13 966 oli arvele kuni vaimueluni. võetud linnades ja 15 485 maal. Kokku tuli Ühtlasi oli nomenklatuuril nõukogude Eestisse üle 35 000 demobiliseeritu, kes leidsid ühiskonnas mitu erinevat tasandit. Üleliidulisse rakendamist väga erinevates valdkondades ehk NLKP KK nomenklatuuri kuulusid ka alates võimuaparaadist ja lõpetades erinevate liiduvabariikide parteijuhid. Teise tasandi majandusharudega. Üle 40% neist suunati moodustas liiduvabariigi kommunistliku partei
leidis aset 1945. aasta suvel vastavlt NSV Ülemnõukogu Presiidiumi poolt vastu võetud seadusele. Toimus kokku 5 suuremat demobiliseerimist. Selle tulemusena armee teenistusest vabastati 8,6 sõjaväelast, nende rakendamisega tuli kõikides liiduvabariikides tegelema hakati. Ka Eestis loodi Vabariiklik Komisjon, mis pidi tegelema nendele töö ja elukoha leidmisega. Kõige olulisem ülesanne oli sõjaväest vabaks lastud inimese tööle suunamine. Ükski demobiliseeritu ei saanud koju tulla ilma läbimata Vabariikliku Komisjoni. Tööle suunamine tähendas seda, et arvesse ei võetud inimese enda soove, vaid seda, mida liiduvabariigi seisukohalt kõige otstarbekamaks peeti, kas maj, parteitööle, täitevvõimu esindama jne. Selle tulemusel oligi võimalik nõukogude võimul võimukaadrit kavakindlalt ja teatud plaani aluselt täiendada. Enam vähem kõik demobiliseeritud suunati tööle ja võimalusel just
annaabi.ee 
