Platoni õpetus olevast.
“Timaios”`e Platoni teostest keskaegse kristliku Euroopa jaoks kõige
vastuvõetavamaks. Kuid erinevalt kristluse ettekujutusest jumalast kui
maailmaloojast ei iseloomustata siin jumalikku demiurgi tema loomistöös mitte
suveräänse loojana. Platoni kirjelduse kohaselt on demiurgi loomistöö seotud
viimasest sõltumatute eeltingimustega. Niisugusteks eeltingimusteks on see, millest
lähtudes ta kosmose loob. Nimelt on demiurgile selle töö jaoks ette antud igavesed
ideed, mis omavad demiurgist sõltumatut eksistentsi. Ideed on justkui kosmose
loomise eeskujuks – paradeigma. Teisalt on demiurgile ette antud ka “materjal”,
mida ta eeskujude järgi vormima hakkab. (Platon ise terminit “materjal” ei kasuta.)
Selleks “materjaliks” on “nähtava maailma” asjad, mis esialgselt asusid korrapäratu
liikumise seisundis ja millest demiurg kujundabki kosmose, st. oma korrapära kaudu
kaunina ilmneva terviku.