600-sõnaline kokkuvõte ajakirjast "Oma keel"
lausungeid. Selgus ka, et varajast hoidjakeelt iseloomustab küsilausete rohkus ning hilisemas
hoidjakeeles on peamiselt kasutatud väitlauseid. Korduste hulk väheneb ning funktsioon
suureneb lapse vanemaks saades. Lapse kasvades hakkab hoidja vähem rääkima asjadest ning
rohkem hakkab keskenduma tegevustele ning suhetele.
Üks varajase hoidjakeele iseloomulikumaid jooni on onomatopoeetiliste sõnade
kasutamine. Kõne arenedes aga väheneb ning lõpuks kaob. Deminutiivtuletiste hulk väheneb
nii hoidja- kui ka lapse keeles lapse kasvades oluliselt.
Kokkuvõtteks
Saadud andmed avasid teatud määral küll eesti hoidjakeele kui registri olemust, kuid see
keskendus vaid ühele lapsele väikese aja jooksul tema keele arengus. Samuti oli
keelematerjali vähe, mistõttu ei saa uurimistulemusi ainuõigeiks pidada. Vaatamata sellele
võib väita, et esmane piiratud hulga keelematerjali analüüs näitas, et hoidjakeelel on oma
annaabi.ee 
