600-sõnaline kokkuvõte ajakirjast "Oma keel"
mõõde. ,, Samuti eraldab autor ka hoidjakeele ja lapsele suunatud kõne.
Mida on hoidjakeele kohta siiani väidetud
Eesti hoidjakeelt on uuritud üsna vähe, küll võib aga leida kirjutisi soome, ungari ja
briti autoritelt. J. Mägiste väidab oma artiklis ,,Paar sõna lastekeelest" , et lastekeel ei ole
loodud laste eneste vaid pigem hoidjate ja ammede poolt. Reili Argus leiab oma uuringus, et
hoidjakeelele on iseloomulikud deminutiivtuletised ja onomatopoeetilised sõnad. Indo-
Euroopa keelte kohta läbi viidud uurimustest on teada lapse keele arengut mõjutab ka
vanemate sotsiaalne taust. Kristi Toivanen väidab, et vanemad kasutavad lapsega rääkides
hoidjakeelt eriti lapse esimestel elukuudel. Toivaneni arvates alahinnatakse last, kui temale
suunatud kõne on ainult hoidjakeelne. Oma uurimuses on ta jälginud silpide arvu hoidjakeeles
ja leidnud, et nii ühe- kui ka kolmesilbilised sõnad mugandatakse kahesilbilisteks ja et
annaabi.ee 
