Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
Mitmed sõjamasinad roostetavad seal, kus Vene sõjavägi nad
jättis.
Pakri saarte sõjaväelinnaku sõjaväelased juhtisid puhastamatta heitvee pealõhedesse, e.
joogivette. Mõningast õlireostust tekitasid kütusehoidlad ning sõjaväe lahkudes rikuti
joogivee hoidlad, valades sinna heitmed.
Tänu Vene sõjaväe reostusele tuleb tänapäeval Pakri saartele, mandrilt, kaasa võtta puhas
joogivesi. Ettevaatus abinõusid tuleb kasutada ka ringiliikumisel, sest saartel on siiamaani
demineerimata lõhkekehi.
Naissaar
Asub Tallinna lahes ja paikneb mandrist 8,5 km kaugusel. Saare pindala on 18,6 km2.
Naissaar on osalenud paljudes sõdades ning seetõttu on muutunud ka sealne pinnas.
Täpsemalt on Naissaar osalenud Krimmi-, Põhja-, I- ja II-Maailmasõjas. Aastal 1941.
okupeeris Punaarmee paariks kuuks Naissaare, kuid oli sunnitud Sakslaste pealetungi tõttu
taganema. Aastal 1944. Punaarmee naasis ning kodudest kihutati välja kõik 400 elanikku.
Saarele rajati 1944