Laeva võlliliin
väändevõnkumistele. Võlliliini materjali valikul arvestatakse ,et tegelik
omavõnkesagedus ei tohi ületada arvestuslikku üle 5 %. Tegelikud võnkesagedused
mõõdetakse torsiomeetriga. Mootori formulaaris on antud mootori töötamise
keelatud pöörete diapasoon , kus võib tekkida omavõnkumise ja sundvõnkumise
resonants. Mida lühem ja jäikam on võlliliin, seda väiksem on võimalus resonantsi
tekkimiseks. Ohtike võngete summutamiseks kasutatakse võlliliinil demfereid.
Põhiliselt kasutatakse vedru ja silikoondemfereid . esimesel juhul kulutatakse tekkiv
võnkeenergia demferi vedrude jäikuse ületamiseks, kusjuures eraldub soojus.
Silikoondemferite puhul kulutatakse võngete energia demferi korpuse ja demferi
hooratta vahel asuva silikoonvedeliku hõõrdejõule.
Dempferi põhiosaks on kere, mille rumm (1) on jäigalt ühendatud väntvõlliga ja
omab seega võlli võnkumise amplituudi. Kere sees silikoonõlis (räniorgaanilised