Kreeka poliitiline ajalugu
seegi leping ei kehtinud kaua. Antipatrose surma järel (319. a.) puhkes sõda Makedoonia
ja Kreeka pärast, kus lõpuks tuli võimule Antipatrose poeg Kassandros. Nende võitluste
ajal lasi Aleksander Suure ema Olympias tappa Arrhidaiose (317. a.) ja tapeti ka ise
Kassandrose korraldusel (315. a.).
Aasias kasvasid järjest Antigonose võim ja pretensioonid. Muu hulgas vallutas ta
Seleukoselt Babüloonia, sundides viimast otsima kaitset Egiptusest Ptolemaiose juurest.
Kuid Antigonose poeg Demerios sai 312. a. Gaza lahingus Palestiinas Ptolemaiose
vägedelt lüüa ja veel samal aastal vallutas Seleukos Babyloni tagasi. Hiljem lugesid
Seleukose järeltulijad sellest sündmusest oma võimuajastu algust. 311. a. sõlmitud
järjekordne leping diadohhide vahel kinnitas kujunenud võimujaotuse. Aasta hiljem lasi
Kassandros Roxane ja 12-aastase Aleksandri tappa. Philippos II ja Aleksander Suure
dünastia jätkumine polnud seega enam võimalik. Riik oli jagunenud viie tähtsama väejuhi
annaabi.ee 
