sajandil olid udmurdid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 1930. aastate II poolel sai Udmurtiast tööstuspiirkond, selle kuulsaimad saavutused on Kalasnikovi automaadid ning sõiduautod ja mootorrattad IZ. Udmurdid jäid oma põlisel asualal vähemusse. Udmurdi keel tõrjuti avalikust elust kõrvale ja linnades seda hilisel nõukogudeajal eriti kuulda ei olnud, sest sotsiaalne keskkond oli vaenulik. Juba 1988 asutati Izevskis Udmurdi klubi, millest hiljem kasvas välja kultuuriühing Demen. Sügisel 1991 asutati Udmurdi Rahvapartei ning Izevskis tuli kokku Udmurdi Kongress, millel moodustati alaline Udmurdi Nõukogu. 1994 asutati traditsioonilise usundi pooldajaid koondav üleudmurtialine organisatsioon Vos´. Osa neist organisatsioonidest tegutseb siiani. Udmurtide peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus. Endiselt tegeletakse ka loomakasvatuse, jahinduse, kalanduse ja mesindusega. Kasutatud kirjandus: http://www.erm.ee/?node=639#1
tähendas venekeelse tööjõu sissevoolu. Udmurtiast sai oluline tööstuspiirkond, selle kuulsaimad saavutused on Kalasnikovi automaadid ning sõiduautod ja mootorrattad IZ. Udmurdid jäid oma põlisel asualal vähemusse. Udmurdi keel tõrjuti avalikust elust kõrvale ja linnades seda hilisel nõukogude ajal eriti kuulda ei olnud, sest sotsiaalne keskkond oli vaenulik. Juba 1988 asutati Izevskis Udmurdi klubi, millest hiljem kasvas välja kultuuriühing Demen (Koos). 1990 hargnes sellest noorteorganisatsioon Sundõ (Päike). Sügisel 1991 asutati Udmurdi Rahvapartei ning Izevskis tuli kokku Udmurdi Kongress, millel moodustati alaline Udmurt Kenes (Udmurdi Nõukogu). 1994 asutati traditsioonilise usundi pooldajaid koondav üleudmurtialine organisatsioon Vos´ (Palve, Palvepaik). Osa neist organisatsioonidest tegutseb siiani, teised on aktiivsuse ja raha puudusel soikunud (Taagepera, 2000: 313-316). Elatusalad
annaabi.ee 
