Võlakirjad
enne aktsionäre. Erinevalt aktsiast ei anna võlakiri selle omanikule õigust emitendi tegevuse üle
otsustamiseks.
Võlakirjad emiteeritakse (lastakse välja) seeriatena, kus emissiooni käigus jaotatakse investoritele
võlakirjad ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas.
Tavaliselt vastab igale võlakirjale kindel laenusumma, näiteks 10 000 EEK. Tänapäeval esinevad
võlakirjad enamasti mittemateriaalsel (dematerialiseeritud) kujul — võlakirja tingimused
registreeritakse ning füüsilisi pabereid võlakirjade ostjaile välja ei jaotata. Võlakirjad registreeritakse
sissekannetena depositooriumides ning nad kantakse investorite väärtpaberikontodele.
Tavaliselt maksab emitent ehk kupongvõlakirja väljalaskja võlakirjaomanikele kindla aja tagant
intressi ehk kupongi, mille garanteeritud protsent nominaalväärtusest on märgitud
emissiooniprospektis