Eesti uusima aja ajalugu
rahukonverentsil.
Tartu rahulepinguga arvati Eesti koosseisu Narva koos Jaanilinnaga, kolm Narva idakaldal
asuvat valda ja Pihkva kubermangu neli valda.
Eestile läinud Narva jõgi ja Irboska kõrgustik pakkusid sõjalis-strateegiliselt parimat
võimalikku looduslikku kaitset. Etnilises mõttes oli äärmiselt oluline Setumaa ja Narva linna
liitmine, kus elasid põhiosas eestlased. Narva tööstusettevõtete jäämine Eestile tõotas aga
edaspidi majanduslikku tulu.
Riigipiir demarkeeriti aastatel 1920-1923 võrdse segakomisjoni abiga. Vaherahulepingu
kohaselt määrati Eesti ala lääne pool Narva jõge koos Narva jõe saartega ning maariba
Pihkva järvest lõunas kaheks aastaks neutraalseks, kuhu ei tohtinud juurde ehitada mitte
ühtegi kindlustust. Venemaa omalt poolt kohustus kuni 1. jaanuarini 1922 pidama
neutraalsena Eesti piirialasid. Pärast rahulepingu ratifitseerimist tohtis esimesel kuuel kuul