Murenemine kivimite purustumine ja keemiline muundumine atmosfääritingimuste, vooluvete, orgaanilise maailma tegevuse tõttu. Murenemise vormid rabenemine (füüsikaline murenemine) - porsumine ( keemiline murenemine) 29. Milline on vooluvete geoloogiline toime ? Voolav vesi uuristab pinnast (pinnaerosioon), teeb joonelist uuristust (lineaarne erosioon), kuhjab (akumuleerib) teisaldavat pinnast, moodustades setteid (deluuviumi). 30. Milline on orgaanilise maailma geoloogiline toime ? Orgaanilise maailma toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni veekogud, kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad. 31. Millest moodustub Maa sisejõudude energia ? See moodustub erinevate energiaallikate, s.o. Maa pöörlemisest tekkiva rotatsioonienergia, kosmilise energia ja radioaktiivsete elementide lagunemisel vabaneva energia summast. 32. Mis on maasisesed protsessid
On ka kuhje- ja murrutusvormide vahelisi üleminekuvorme (näiteks murrutuskuhjetasandikud). Laiaulatuslikke jääjärvede kuhjetasandikke on ainult Madal-Eestis: Alutagusel, Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning Kõrvemaal. Vooluveetekkeliste pinnavormide seas eristatakse nõlvavoolu- ja sängitekkelisi pinnavorme. Esimesse rühma kuuluvad kindla voolusängita ajutise veevoolu lausalise uhtmise (pindmise uhtmise, nõlvaerosiooni) ja uhtsetete ehk deluviaalsetete ehk deluuviumi kuhjumise tulemusena kujunenud pinnavormid, teise rühma ajutise sängivoolu tekkelised (uuristusega kaasneb proluviaalsete setete ehk proluuviumi kuhjumine) ja püsiva sängivoolu tekkelised ehk jõetekkelised vormid (uuristusega kaasneb jõesetete ehk alluviaalsete setete ehk alluuviumi kuhjumine). Esimese rühma pinnavorme on rohkesti Lõuna-Eesti künklikul maastikul, kus uhtuurete ette on kuhjunud uhtlehvikuid ning järskudel nõlvadel on kuni 10 m
annaabi.ee 
