Maateaduste alused (kordamisküsimused)
Selliseid soid leidub suurte jõgede (nt. Amazonas)
äärsetel madalikel ja madalatel rannikualadel.
Kui turvast on üle 30 cm soo. Kui turvast alla 30 cm soostunud ala.
Madalsoo (minerotroofne) peamiselt põhjaveest (nõlva- ja pinnasevesi)
toituv, soo arengu esimene rohketoiteline etapp. Rohurindes rohkesti tarnu.
Läbivooluline metsatunud madalsoo on lodu. Survelistest põhjavetest toituvad
allikasood, deltasood, lammisood. Soo pind on tasane või nõgus.
Siirdesoo turbalasundi tüsenedes kujunev madal- ja kõrgsoo vaheaste.
Põhjavee osatähtsus on väiksem. Mätastel kasvab rabataimestik, mätaste
vahel madalsootaimestik.
Kõrgsoo e. raba (ombotroofne) soo arengu vähetoiteline lõppjärk. Saab vett
ainult sademetest, mineraalained pärinevad tolmust. Soo pind on kumer.
annaabi.ee 
