Võrtsjärv
vahemikku üle merepinna).
Viimase jääaja lõpul ja järel täitis nõo jääsulamisveest järv, mille kontuurid jääserva
kaugenedes ja veehulga muutudes üha koomale tõmbusid. Liustikujää kantud
kivimmaterjali
välja sulades ja settides tekkisid järvesaared (praegused soosaared) ja rannavallid, nende
vahele jäid väiksemad nõod. Tõenäoliselt on liivaalad looduskaitseala edela- ja kaguosas
kujunenud jääjõgede deltadena taanduva jää serva lähedal.
3
Foto 1. Rüsijää Limnoloogia all. U. Rootsmaa foto
Kunagine Jää-Võrtsjärv jääserva ees ja Ürg-Võrtsjärv hilisjääaja lõpul (ligikaudu 12 600
10
200 aastat tagasi) toitusid jääsulamisvee sissevoolust. Nende põhja settisid algul
peamiselt
viirsavid ja hiljem peeneteralised liivad ja aleuriidid, mida leidub paljudes kohtades kihiti
järvelubja ja järvemuda ning soosetete all.
annaabi.ee 
