Brönsted'i definitsioon hape on aine, mis loovutab prootoneid(H, mis on el. ära andnud), alus seob. pKa=-logKa, kus Ka=(H+)(B-)/(H-B) mida väiksem pKa, seda tugevam hape Hape on võimeline loovutama prootonit iga temast nõrgema happe konjugeeritud alusele. Reaktsioon toimub nõrgema happe tekke suunas. Tugevam hape + tugevam alus = nõrgem hape + nõrgem alus - üldiselt Mida stabiilsem on tekkinud konjugeeritud alus, seda tugevam on lähtehape(mida tugevam on induktsioon ja tugevam delokaliseeritus ja resonants, seda tugevam hape) Superalused on need, mille konjugeeritud happed on väga nõrgad Lewis'e happed: H+ doonorid (brönstedi happed), katioonid (Li+, Mg2+, Br+, jne), vaba orbitaaliga neutraalsed ühendid (BF3, TiCl4, FeCl3, AlCl3, ZnCl2, SnCl4) Lewis'e alused: H+ aktseptorid (Brönstedi alused), anioonid (Cl-, HO-, Br-, NO3-, jne), vaba elektronpaariga neutraalsed ühendid (NH2, H2O, CH3, OH)
võivad aga ei pea kokku langema füüsiliste aatomite asukohtadega. Kui vaadata kristalli koosnevana ühesugustest kerakujulistest osakestest, siis on oluliseks ülesandeks leida osakestele niisugune paigutus, et ruumi täitmine oleks maksimaalne. Paljud metallid on just tihedaima pakendiga. Üks põhjusi metalliline side ei ole suunatud, teiseks tihedaima pakendiga struktuuride korral on aatomite valentselektronide orbiitide kattumine suurem, seetõttu on elektronide delokaliseeritus maksimaalne ning sellise struktuuri moodustumisel eraldub rohkem energiat. Ühes tasapinnas on võrdse raadiusega kerasid võimalik maksimaalse tihedusega paigutada ainult ühel viisil kui iga kera (tsentraalaatomit) ümbritseb kuus kera. Järgmise kihi saame kui kerad asetada parasjagu alumise kihi aukudesse. Kolmanda kihi asetamiseks on kaks võimalust: kas asetada sellistesse aukudesse, mis asetsevad esimese kihi