Õiguse entsüklopeedia III: Eesti omariiklus (olemus, arengud)
deliktistruktuur (koosseisupärane, õigusvastane, süüline tegu)
Süüteoga on tegemist ainult siis, kui tegu on toime pandud tahtlikut, erandina ka
ettevaatamatusest (KarS §15), süüteo eest saab karistada vaid isikut, kes on selles süüdi
(32) jne.
Eesti KarS reformi käigus loobuti nõukogude karistusõigusele omasest neljaelemendilisest
süüteomõistest ning võeti kasutusele kolmeastmeline neoklassikaline ja finalistlik
süüteomõiste. Vastavalt delitkistruktuurile on üle ehitatud seadustiku üldosa 2. pt. (1.
Süütegu: 1. jagu Süüteokoosseis, 2. jagu Õigusvastasus, 3. jagu Süü)
Karistatavus tuleb kindlas järjekorras, nagu see on ette kirjutatud seaduses ning mida võib
ette kujutada järgmise ei-ja-skeemina.
Skeem on üle ehitatud põhidelikti järgi. Põhidelikt on tüüpiline süütegu, mis vastab teo
karistatavaks tunnistamise üldistele tingimustele. See on tahtlikult toimepandud tegevuses