71. servitutes praediorum- reaalservituudid; 72. iter- protsess; 73. actus - karja- v sõidutee, õigus karja v veokit teatud kohast läbi ajada, tegevus, toiming, töö; 74. via- läbiminek; 75. aquaeductus- akvedukt; 76. servitutes urbanorum praediorum- linnaservituudid ; 77. obligationes (/divisio obligationum)- obligatsioonid ; 78. obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid ; 79. obligationes ex delicto- deliktidest tulenevad obligatsioonid ; 80. emptio-venditio - ost-müük; 81. pretium- hind; 82. societas- seltsinguleping; 83. mandatum- käsk, käsund, käsundusleping; 84. locatio-conductio- üür-rent; 85. obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid; 86. obligationes quasi ex delicto- nagu deliktist tulenevad obligatsioonid.
delikte saavad toime panna kõik inimesed. Enamasti kui räägitakse tegevusetusest siis räägitakse mitteehtsast tegevusdeliktis, need on tegelikult kõik KarSis olevad süüteokoosseisud, mis on toime pandud tegevusetuse vormis. Need koosseisud on kirja pandud tegevusena ja üldjuhul see ka nii toimub, aga neid võib toime panna ka tegevusetusega. Selliseid tegusid, mis on kirjeldatud tegevusetusega on mitteehtsad tegevusdeliktid. Erinevalt ehtsatest deliktidest, saavad mitteehtsaid toime panna vaid isikud, kellel on tegutsemiskohustus ehk grandikohustus. Üldjuhul peaks tegevusetusedelikti võimalik panna kõigil juhul, kuid on terve rida kuritegusid, mida olemuslikult ei saa muud moodi toime panna kui tegevusetus nt vargus, röövimine, sest see eeldab mingit aktiivset tegevust. Põhimõttelised on teatud formaalsed kuriteod, mida saab toime panna tegevusetusena. Algselt oli see veidi vaieldav, kuid
(Pärast seda, kui oleme loetlenud üles lepingute liigid, vaatleme nüüd neid obligatsioone, mis ei tulene küll tegelikult lepingust, aga kuna nende olemus ei tulene ka pahateost, siis näivad nad nagu tekkinud olevat lepingust. Seepärast, kui keegi teine isik ajab hetkel äraoleva isiku asju, siis tekivad nende vahel mõlemal poolel nõuded/hagid, mida nimetatakse negotiorum gestio e. volituseta võõraste asjade ajamine.) Obligatsioonide puhul, mis tekkisid nagu õigusrikkumistest ehk deliktidest tuli eraõiguslikke delikte (delicta privata) eristada nendest, mis rikuvad nö riigi huve hk delicta publica. Erinevus on põhiliselt selles, et millises protsessis kuuluvad nad käsitlusele. Delicta privata puhul oli see hagiga menetlus ehk nö tsiviilprotsess, delicta publica kuuluvad käsitlemisele karistusõiguslikus korras. Siiski kuuluvad enamik delicta privata'dest tänapäevases mõttes karistusõigusesse ning
annaabi.ee 
