Kliiniline psühholoogia
on kasutanud. Vastuse võime saada patsiendi ülestunnistusest, uriini, vere jms. analüüsist,
aga ka kaudsetest allikatest (ravimite või narkootikumide varu patsiendil, tarvitamise
kliinilised tunnused, kolmandate isikute ütlused jne.).
Alarühmadesse on häired jaotatud vastavalt neid tekitanud ainetele, diagnoosikoodi
viimased numbrid aga näitavad häire raskust ägeda mürgistuse kergest kuni raske astmeni
ning kroonilise sõltuvuse mitmesuguste raskusastmeteni (kuni krampide, deliiriumide,
hallutsinooside ja püsivate isiksushäireteni välja). Alarühmad on:
Alkoholi tarvitamisest tulenevad häired
Oopiumipreparaatide tarvitamisest tulenevad häired
Kannabisepreparaatide tarvitamisest tulenevad häired
Rahustite või uinutite tarvitamisest tulenevad häired
Kokaiini tarvitamisest tulenevad häired
Muude stimulantide (k.a. kofeiin) tarvitamisest tulenevad häired
Hallutsinogeenide tarvitamisest tulenevad häired
Tubaka tarvitamisest tulenevad häired